My very first post

Olen alustanud esimest korda isikliku projektiga, mis nagu pealkirjast võib välja lugeda, hõlmab tänapäeva amoraalses ühiskonnas daamilikuks jäämist. Mõte tuli üsna juhuslikult Tumblr'is ringi tuuseldades ja sealseid toredaid ning mitte nii toredaid pilte sirvides. Ma ei ole veel kursis, kas keegi teine Eestis sellise nõtrusega tegelenud on, kuid usun, et maailma mastaabis ei ole see esimene omalaadne.

Ma ei ole kunagi olnud väga eeskujulik, kui arvesse võta klassikalist suhtlemise etiketti ning vanaemad alatasa noomivad minu istu-astu kombeid. Ma lihtsalt ei ole sellele erilist tähelepanu pööranud ja ei ole tundnud, et mu elu oleks sellest muutunud. Siiski moeäri juhtimist õppides on minu moealane maitse pigem klassikaline, naiselik ning eelkõige daamilik. Esimest korda mõtlesingi täna sellele, kui Anna-Kristina seostas mind sellise raamatuga:

Ma olin kergelt segaduses ja ei saanud üldse aru, et kes ma siis olen kas Hilton või Hepburn ja mitte vastust saades juba kergelt ärritusin ning see oli see hetk, kui sain aru, et mulle tõesti läheb korda, et kumb ma olen. Ilmselgelt ma tahan olla Hepburn... Ja sellest ka minu challenge..

Kuna ma hetkel veel daamilikust käitumisest mitte muhvigi ei tea, siis ma hakkan enne end proovile pannes uurima, et mida see endast kujutada võiks. Esmalt ilmselt pean oma Tumblri konto pealkirjad ja tutvustuse ära muutma, sest kuskil on kõrvu jäänud, et daamid ju ei ropenda?!

Stay tuned ja kommenteerige, et mis Teile daamiliku käitumisega seoses pähe turgatab!

Igavesti Teie,

Liisel